Sulin.ee soovitused

Kui valmis oleks maailm ühekordsetest mähkmetest loobuma või nende kasutamist vähemalt radikaalselt vähendama, arutleb Riina Raudne Vikerraadio päevakommentaaris.

Kirjutan seda päevakommentaari luksuslikust positsioonist – hetkel maksab maksumaksja mulle juba viiendat kuud vanemahüvitist selleks, et oma lapse jaoks täiskohaga olemas olla ja temaga kodus kiindumussuhet arendada.

Lapsega kodus olles tuleb ikkagi aeg-ajalt pähe, et palju asju on vabalangemises ja et maailm, mida me ei ole paremaks teha suutnud või tahtnud, jääb sellele samale lapsele, kellega ma praegu kodus nunnutan.

Näiteks pissiseid mähkmeid täis rasket prügikotti hoovis konteinerisse vinnates hiilib mu tajusse küsimus, et huvitav, mis on nendest vaid ühe korra kasutatud mähkmetest saanud aastaks 2050, aastaks, mil mu laps on kolmekümne aastane.

Kas need ootavad vaikselt mõnes Harjumaa piiril asuvas jäätmehoidlas oma väidetavat 500 aasta pärast saabuvat lagunemist? Või äkki on mõni neist plehku pannud, hulpinud maailma meredel ja lõpetanud mõnel Põhja-Jäämere rahnul?

Või siis hoopis sellel pisikesel asustamata Hendersoni saarel Vaikses ookeanis, kus mõõdeti hiljuti maailma kõige tihedam plastireostus – üle 600 tüki plasti igal ruutmeetril?

Imik pissib päris mitu korda päevas. Ütleme, et kui keskmiselt vahetada mähet kuus korda päevas, siis see teeb 365 korrutades 2190 haisvat paksu mähet esimese eluaasta kohta.

Kuna vanemate jaoks on ühekordsed mähkmed mugavad, lükkab nende kasutamine sageli edasi ka potil käimise alustamist ja Ameerika Ühendriikides näiteks peetakse tavaliseks, et laps on ühekordsetes mähetes kahe ja poole aastaseks saamiseni. See teeb siis olenevalt lapse mähkmeea pikkusest 2000-5000 mähet, mis lähevad prügihoidlasse sajanditepikkusele hoidmisele.

Kui mu laps on 30-aastane, ligineb maakera elanike arv 10 miljardile inimesele ja praegusega võrreldes on liitunud veel täiendavad 2,4 miljardit inimest, kes kõik alustavad oma elu mähkmeeaga.”Mingil hetkel tekib küsimus, et kui palju mähkmeid tegelikult kümne miljardi inimese kõrval planeedile mahub.”

Kui hea ja mugava elu ideaaliks jääb ühekordselt kasutatav mähe, siis on miljardite inimeste esimeste eluaastate ökoloogiline jalajälg tonn kuni paar mähkmeprügi. Ja mingil hetkel tekib küsimus, et kui palju mähkmeid tegelikult kümne miljardi inimese kõrval planeedile mahub.

Ei. Sellist stsenaariumit ei tahaks. Siin oleks ühiskondlik muutus selgelt optimaalne. Kuidas saavutada olukord, et plastireostuse kasv aeglustub?

Olen palju mõelnud selle peale, mida on vaja, et ühiskondlikud muutused kinnistuksid. Tavaliselt algab asi paari inimese informeeritud murega, hoiakute muutumise ja alternatiivide otsimisega. Need uued teadmised ja hoiakud viivad uute käitumiste katsetamisele.

Kui need uued käitumised ja mõtted peaksid ka teisi nakatama ja neile mõistlikena tunduma, tekivad grupid ja sõpruskonnad, kes neid uusi käitumisi ja mõtteid jagavad ja omavahel arutavad.

Kui nende mõtete ja käitumiste populaarsus levib (näiteks läbi kõneisikute või ka ametlike soovituste) ja uuel moel toimetavad grupid suurenevad, hakkab tavaliselt paistma ka uusi struktuure – tehnoloogiat ja seadusandlust, mis teevad selle käitumise veel kergemaks, vahendid muutuvad kättesaadavamaks ning ei ole välistatud, et millalgi tekib ka toetav seadusandlus.

Kui valmis oleks maailm praegu ühekordsetest mähkmetest loobuma või nende kasutamist vähemalt radikaalselt vähendama? Õnneks ja üllatuseks on vaikselt, peavoolumeedia radari all, toimunud selles vallas viimaste aastate jooksul tõeline positiivne revolutsioon.

Plastile alternatiive otsiva tehnoloogia areng on teinud tohutu hüppe ka mähkmete vallas ja korduvkasutatavad riidest mähkmed on saanud nii kvaliteetseks, et nad teevad ühekordsetele mähkmetele silmad ette nii lekkekindluses, kasutusmugavuses, lapse nahasõbralikkuses kui ka välimuses.”Eestis on mitmeid netipoode, kust riidest mähkmeid osta saab ja blogosfäär teeb põhjalikku eestikeelset haridustööd, mis uut käitumisviisi toetab.”

Rääkimata sellest, et korduvkasutatavad riidest mähkmed tulevad lapse mähkmeea peale sadade eurode võrra odavamad kui peale üht kasutuskorda äravisatavad mähkmed. Isegi Eestis on mitmeid netipoode, kust riidest mähkmeid osta saab ja blogosfäär teeb põhjalikku eestikeelset haridustööd, mis uut käitumisviisi toetab.

Tänavu suvel teatas Vaikse ookeani saareriik Vanuatu esimesena maailmas, et keelustavad ühekordsete mähkmete kasutuse. Seadus jõustub algava aasta detsembris. Selle väikese riigi 65 ookeanisaare kallastel on plastireostusest möödavaatamine võimatu ja midagi tuli teha.

Väga huvitav on jälgida, kuidas sellega läheb, sest tegelikult on aeg küps plastmähkmete kasutuse radikaalseks vähendamiseks ka mujal, sealhulgas Eestis.

Meil on olemas odavamad ja säästlikumad alternatiivid, kaasaegsed pesumasinad võimaldavad mähkmeid energiasäästlikult pesta, juba on tekkinud suured grupid inimesi, kes neid alternatiive kasutavad ning teadmisi plastireostuse mõjust on järjest raskem oma infoväljast eemal hoida.

Kiiresti levib armas komme kinkida noortele peredele katsikuks paar imekaunist riidest mähet – need on kasulikud ja võivad uue pere riidest mähkmete käitumisega nakatada, säästes eelnimetatud jäätmehoidlale mitusada kilo sadadeks aastateks seisma jäävaid mähkmeid.

Ehk siis usun, et selles valdkonnas on suuremal või vähemal määral olemas juba hoiakud, käitumised, järjest tugevnevad kultuurid ja struktuurid-tehnoloogiad, et see muutus võiks küpseda ja käiku minna.

Ennustan, et järgnevate aastate jooksul lisandub Vanuatule veel riike, mis plastireostust kärpima asuvad, ühekordseid mähkmeid kasutusest välja tõrjuma hakkavad ja loodan, et Eesti saab olema üks neist.

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

Toimetaja: Kaupo Meiel