Kuidas õpetada last potil käima on mitu erinevat meetodit. Kõige tähtsam on sealjuures last mitte liigselt survestada ning olla kannatlik, sest iga uue oskuse omandamine võtab aega. Iga laps on erinev ning mingit õiget vanust või reeglit potitreeringuga alustamiseks ei ole.
Potitreeninguga võiks alustada siis, kui laps hakkab iseseivalt istuma (umbes 6-9 kuu vanuselt) või kui sulle tundub, et laps on selleks valmis – saab aru, mis on ja millal toimub pissimine. Kindlasti on abi eeskujust. Näita oma lapsele ette, kuidas käib pissimine ja kuhu. Seda saab teha väga edukalt mõne nuku või kaisukaruga näidates. Ära pelga, kui laps tuleb sinuga tualetti kaasa, vaid räägi talle, mida sa teed, kuhu piss käib ning kuidas vett peale lastakse. Lase ka tema suurele potile istuma.
Seejärel pane pissipott nähtavale kohale ning oota, kuni laps ise poti vastu huvi üles näitab, kiida hoolsalt, kui see juhtub. Sellise meetodi puhul on potitreeninguga kõige vähem stressi ning laps hakkab justkui iseenesest potil käima. Samas arvesta, et sedasi toimides võib minna aega, enne kui laps saab täielikult mähkmevabaks.
Rutiinide loomine
Kui lapsel on kindel päevakava, millal ta magab, sööb, mängib, siis võib katsedada kindlate rutiinide loomist ja pissimise ajastamist, nt. paned lapse potile kohe peale ärkamist, peale sööki või peale õueskäiku. Alustada võib esmalt ainult ühe kindla rutiini loomisest ja siis ajapikku neid päevakavasse juurde lisada. Ära unusta last kiitmast, kui piss tuleb potti ning ära heida meelt, kui see alati ei õnnestu. Oluline on olla järjepidev ning kindlasti ei tohiks last häbistada, kui piss juhtub püksi tulema.
Intensiivne potitreening
Kui tunned, et laps on valmis ja soovid ka ise asja veidi tõsisemalt käsile võtta, siis võid proovida intensiivsemat potitreeringut. See tähendab, et valid mingi kindla aja, nädala või perioodi, kui olete rohkem kodused. See on periood, mille jooksul tegeled ainult või peamiselt potitreeninguga: sellest rääkimisega, selle õppimisega, sellest raamatute lugemise ja piltide vaatamisega, aluspükste valimisega jne. Laps käib ilma mähkmeta, ainult särgiga, et nii sina kui ka tema saaksite teadlikuks, millal ta pissib. Tõsta laps potile iga 15 minuti tagant, kindlasti peale ärkamist ja söömist. Ära unusta last kiita, nii motiveerid teda uuesti potile minema.
Selline meetod ei sobi liikuvale ja vähese rutiiniga perele ega lasteaialapsele. Samas saab sel meetodiga lapse tõenäoliselt kõige lühema aja jooksul potil käima – mõned ütlevad, et koguni ühe nädalaga. Valmis tuleb olla ka pissiloikudeks põrandal või nt. diivanil. Kui sa aga ei soovi pidevalt lapse järel koristada kasuta potitreeningupükse, mis püüavad pissi endasse.
Abivahendid valutamaks potitreeninguks
Mõne lapse puhul võib abi olla auhinna jagamisest iga kord, kui ta häda potti teeb. Selleks võib olla armas kleeps, tempel käele või miks mitte kalli – täpselt see mis sinu last kõige rohkem motiveerib.
Vaheta mähkmed potitreeingupükste vastu. Tänu pükstele tunneb laps niiskustunnet ning saab seeläbi teadlikuks oma kehafunktsioonidest. Samas hoiavad need kuivana põranda, diivani ja riided. Kui laps on seeläbi õppinud oma keha tunnetama saad talle selgitada, et ta annaks teada, kui piss tuleb. Nii on võimalik pissimise aegu potile ajastada. Oluline on last pidevalt potile suunata ning küsida, kas ta tahab pissile.
Öösel sobivad kasutamiseks öiseid potitreeningupüksid, millesse saab vajadusel lisada sisu, et püksid imaks rohkem vedelikku. Igaksjuhuks võib madratsi katta veekindla linaga, et õnnetuse korral jääks madrats kuivaks ja voodipesu vahetus oleks lihtsam.
Märgade potitreenignupükste hoiustamiseks pesukordade vahel kasuta korduvkasutatavat niiskuskindlat kotti, mis isoleerib lõhnad ja liigse niiskuse.
Potitreening väljaspool kodu
Kindlasti jätka potitreeninguga ka väljaspool kodu. Õues käies või autoga sõites kasuta spetsiaalseid istmekaitsmeid turvatooli ja kärru, nii hoiad need kuiva ja puhtana.
Külla, linna, laadale või reisile minnes saad kaasa võtta kokkupandava pissipoti, mille abil toetad lapse iseseisvumist potitreeninguperioodil ja ei pea muretsema, kui laps ei soovi kasutada ühiskasutatavat WC-d või kui olete kohas, kus tualett puudub. Kaasaskantavad pissipotid on kerged ning neid saab väiksemaks voltida – nii mahuvad need vankri alla korvi või kotti ega võta autos palju ruumi.
Suuremal või vähemal määral võib ette tulla perioode, kus laps ei soovi potile minna – nn. potistreik. Sellisel juhul ära heida meelt ega ole lapsega tõre. Oluline on last mitte liigselt survestada ega häbistada, kui juhtub, et piss tuleb püksi (nii võid streiki vaid süvendada). Ole leebe, kuid siiski järjepidev, paku potti edasi, proovi võimalusel ikka last potile panna, jäta pott nähtavale kohale.
Sobivad tooted
